Monday, August 5, 2013

Nagu armastus ei küsi ka haigus millal tulla.

Jah, nüüd ma siis kirjutan siia lõpuks midagi.. Kahjuks esimeseks postituseks saab midagi vastikut ja halba..
sain teada, et mu ühel sõbral parandus, heal sõbral on kasvaja, mis on praktiliselt levinud üle terve keha ja nüüd on juba hilja lasta lõigata ja teha kiiritust. Kahjuks on ju kasvaja see, mis teeb nö puhta töö.. kas ja kuidas üldse märgada, et inimesel on kasvaja? siis kui seletamatult kõhn on inimene või peab midagi muud jälgima?
Kunana ta oli mu esimene armastus siis hoolin ma temast väga palju. Hoolin ka oma tõelistest sõpradest väga - teeks kõik, et neid abistada ja toeks olla.. nii teen ka ma temaga..
Ta oli see inimene kellest ma alati olen hoolinud, isegi siis kui polnud temaga rääkinud pikemat aega.. Võin halvasti teha, aga ta on ikkagi inimene ja väärib ikkagi tervet ja pikka elu - see kõlab nagu ta oleks juba varsti ... - teate küll. Ma teeks kõik, absoluutselt kõik. Aga hetkel saan ma ta jaoks olemas olla, kuulata ta jutte.. rääkida ise hästi palju asjadest rääkida.. kui vaja siis mõtted eemale viia, ta naerma ajada ja kõike muud.

Elu teeb väga imelikke keerdkäike. Ei tea kunagi, mis juhtub.

Meil kõigil tuleb olla valmis olla.

Igal juhul, olge olemas oma lähestele.